Kermek kaunis

Pärineb Siberist, Lõuna –Euroopast, Kesk-Aasiast, Mongooliast, Kirde-Hiinast. Kasvab steppides, sooldunud kohtades, madalamatel kaljudel, kivistel soolakutel.
Taim on 10-50 cm kõrge, jämeda vertikaalse juurega ja lühenenud varrega. Lehed on tihedas juurmises lehekodarikus, karedad, hele- või sinakasrohelised, mõnikord punakad, pisikeste lubjatäppidega, servast paljad või peeneripsmelised, lehelaba ja vars on mõnikord lühikarvased. Leht ise lailantsetjas või äraspidimunajas, 6-8 (12) cm pikk, 1-3(5) cm lai, või siis päris ümmargune. Õievarsi 1-2 , need on püstised, allosas kergelt karvased või paljad; ülemises osas harunenud, peenikeste kandiliste või kitsaste tiivakestega, karvaste harudega. Tähad on umbes 8 mm pikad, 2-4(5) õielised, koondunud tihedasse katusekivitaolisse kaherealisse kobarõisikusse, moodustades 7-11 tähast moodustuva laipöörisja, peaaegu kilbikujulise õisiku. Kandelehti on kolmevärvilises õisikus 5, need on paljad või lühikarvased, välimine 7-8 mm pikk, ülalt laia ja lühikese teravikuga, esimene sisemine (1) 2-3 ebaühtlase kitsa kolmnurkse või tömbi labaga. Kroon on lehtrikujuline, 7-8 mm pikk, murdejoon 2,5-3 mm lai, ebaselgelt viie, lühikese, mõnikord peensaagjate labadega. Kroonlehed violetjas-roosad.

Bot. syn.: Statice speciosa L., Limonium speciosum L., Goniolimon incanum (L.) Hepper.